Adiós ríos, adiós fontes

Adiós ríos, adiós fontes
adiós, regatos pequenos;
adiós, vista dos meus ollos,
non sei cándo nos veremos.

Miña terra, miña terra,
terra donde m’eu criei,
hortiña que quero tanto,
figueiriñas que prantei.

Prados, ríos, arboredas,
pinares que move o vento,
paxariños piadores,
casiña d’o meu contento.

Muiño dos castañares,
noites craras do luar,
campaniñas timbradoiras
da igrexiña do lugar.

Amoriñas das silveiras
que eu lle daba ó meu amor,
camiñiños antre o millo,
¡adiós para sempre adiós!

¡Adiós, gloria! ¡Adiós, contento!
¡Deixo a casa onde nacín,
deixo a aldea que conoso,
por un mundo que non vin!

Deixo amigos por extraños,
deixo a veiga polo mar;
deixo, en fin, canto ben quero…
¡quén puidera non deixar!

[…]

Adiós, adiós, que me vou,
herbiñas do camposanto,
donde meu pai se enterrou,
herbiñas que biquei tanto,
terriña que nos criou.

[…]

Xa se oien lonxe, moi lonxe,
as campanas do pomar;
para min, ¡ai!, coitadiño,
nunca máis han de tocar.

[…]

¡Adiós tamén, queridiña…
Adiós por sempre quizáis!…
Dígoche este adiós chorando
desde a beiriña do mar.

Non me olvides, queridiña,
si morro de soidás…
tantas légoas mar adentro…
¡Miña casiña!, ¡meu lar!

Niawa ajapan, niawa ijishat

Niawa, ajapan; niawa, ijishat;
niawa, muchi ne ajachichin;
niawa, itachialis nujnuish,
tes nikmati keman timuitasket.

Nutal, nutal,
tal kan nimuiskalij,
ne mijmil niktasujta,
ne pujpula niktukatuk.

Sajsakatal, ajat, kojkojtan,
kujkuyu kitzejtzelua n’ ejekat,
tututzin takwikani,
shajkal pal nupakilis.

Metat ijtik kwajkwawit,
tajtayua itan metzti,
ne cajcampanaj tzalanit
tik iteupan ne kojtantechan.

Mojmoraj pal kwawitzitzin
nikmaka katka nuawil,
ujujti ijtik ne sinti,
niawa, niawa pal senpa!

Niawa, nuyulu! Niawa, nupakilis!
Nikajkawa ne kal kan ninesik,
nikajkawa ne techan nikishmati,
niasneki se tal te nikitztuk.

Ipatka nukniwan, ejkunimet;
ipatka nuvallej, ne alamal;
nikajkawa muchi tay nikelewia,
muchi tay te nikajkawaskia!

[…]

Niawa, niawa, niaw wejka,
sajsakat tik ne panteon,
tal kan mutukak nuteku,
sajsakat niktennamiki katka
wan kan nimuiskalijtuk.

[…]

Ashan mukaki wejka
ne campanaj tik ne wilukal;
nupal, ay yulutzin!
tea keman mukwepat tzalanit.

[…]

Nusan nimetzilwia, siwatzin:
niawa anka pal senpa!
Nina wan nichuka
nikan inawak ne tenhat.

Ma’ shinechelkawa, siwatzin,
su nimiki wan yulkukulis,
miak leguaj ijtik alamal:
nukal, kan nuchan ninemik!

TRADUCIÓN AO NAWAT DE ALAN R. KING
O nawat é unha lingua indíxena do Salvador.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

DESCARGAR CARTEL-POEMA

descargar-pdf
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

< VOLVER A ROSALÍA É MUNDIAL